Tallinn - Rakvere - Moskva - Irkutsk - Listvjanka - Baikal - Turka - Ust-Barguzin - Kurumkan - Alla - Uljunhan - Alla - Kurumkan - Barguzin - Ulan-Ude - Ivolginsk - Moskva - Rakvere - Tallinn.

24. juuli - 20.aug.1989.a.

1. Üldandmed matka kohta.

1.Matka kestus:

a) koos sõidupäevadega  - 27 päeva (24.07 - 20.08.1989),

b) aktiivne osa            - 17 päeva (01.08 - 17.08.1989).

2.Matka marsruut:

Uljunhani küla - Uljuni jõgi - Njundju jõgi - radiaal Duvani kurule (1550 m, ilma kat.; pandami jätmine) -Medvežje kuru (1780 m, i/k) - Medvežje jõe lätted - kuru Vasak-Biramiale (~1900 m, i/k) - Vasak-Biramia jõgi - Biramia jõgi - Tompuda jõgi - radiaal Ukoinda platoole ja Froliha kurule (1850 m, i/k) - Tompuda jõgi - Vasak-Topa jõgi - radiaal Duvani kurule (pandami äratoomine) - Vasak-Topa jõgi - Topa kuru (1962 m, 1B) - Alla jõgi - Alla allikad - Alla küla.

3.Kategooria - IV.

4.Osavõtjate arv - 6 in.

5.Matka pikkus - 249 km, sellest arvestuslikku - 225 km.

Matk registreeriti Vabariikliku MKK poolt 03.07.1989.a., marsruutraamatu nr. 25/89.

Matkaaruande koostas ja matka juhtis Mall Väljan.

2. Ettevalmistused matkaks, eesmärk ja selle täitmine.

Soov käia ära Barguzinis ja Baikalil oli juba ammu, aga tegudeni sai jõutud alles 1989.a. Sai tutvutud matkaklubi raamatukogus olevate aruannetega ja ilmunud kirjandusega selle rajooni kohta. Marsruudiks sai valitud paremate sissesõiduvõimaluste tõttu Mati Jaanuse poolt kord läbitud marsruudivariant.

Üldkehaline ja tehniline ettevalmistus toimus põhiliselt individuaalselt.

Matka eesmärgiks oli:

- tõsta matkasportlikku kvalifikatsiooni,

- veeta puhkus huvitavalt ja sportlikult,

- käia Baikalil, tutvuda Irkutski ja Ulan-Udega ning Ivolga budistliku kloostriga (Ivolginski datsan).

Matka ülesanded said täidetud, välja arvatud tutvumine Irkutski linna vaatamisväärsustega, mille tingis transpordist tekkinud ajanappus (lennuki asemel sõitsime rongiga). Ka planeeritud puhkepäev jäi ära, sest matka alustamisega jäime pool päeva hiljaks ja algtempo oli loodetust aeglasem.

3. Matkarajooni üldiseloomustus.

Mäed

Barguzini ahelik on Baikali järve piiravatest ahelikest kõrgeim, asudes Baikalist kirdes. Tema pikkuseks on peaaegu 300 km, laius põhjas kuni 80 km, lõunas kuni 35 km, aheliku keskmine kõrgus on 2400 m, kõrgemad tipud on aheliku keskosas. Aheliku Baikali järve poolsed nõlvad on lauged ja tasased, idapoolsed Barguzini nõkku laskuvad nõlvad on kaljused ja järsud.

Aheliku kõrgmäestikku iseloomustavad alpiinsed reljeefivormid. siin kohtab ka platootaolisi alasid soode ja järvedega Froliha ja Tompuda jõgede ülemjooksul.

Mäed tekkisid baikali kurrutuse ajastikul (400-450 miljonit aastat tagasi). Tänapäevased reljeefivormid kujunesid põhiliselt 1-2 miljonit aastat tagasi, Kvaternaaris. Ka praegu on mäed tektooniliselt aktiivsed, mida iseloomustavad maavärinad, Baikali kalda tõus ja langus. Barguzini aheliku reljeefi iseloomustavad vormid, mis on seotud Kvaternaari jäätumisega: suured liustikutsirkused, mille nõgudes järved, karilingud, ruhiorud, silekaljud ("oinapead"), moreenivallid, rusu.

Jõed ja järved

Reljeefi on mõjutanud ka veed. Jõed on siin suure langusega, algavad põhiliselt suurtest liustikutsirkustest ja järvedest. jõgedel kohtame palju koski ja kärestikke. Jõgede orud on mitmetüübilised: orud-kuristikud, V-kujulised, ruhiorud, lammorud. Idast piirab ahelikku Barguzini jõgi - pikkuselt kolmas (480 km) Baikalisse suubuv jõgi Selenga ja Ülem-Angara järel. Vetevõrk on küllaltki tihe: mägijõgede voolukiirus ja sügavus sõltub sademetest ning on aasta vältel vägagi muutlik.

Järved esinevad tavaliselt gruppidena, on erineva kuju, sügavuse ja tekkega. Kõige rohkem on järvi Kvaternaari jäätumise aladel, jää poolt kaljudesse küntud nõgudes. Palju on tsirkuse- ja kraatrijärvesid. Metsapiiris on tavalised moreen-paisjärved ja soojärved.

Kliima

Barguzini kliima on kontinentaalne, küllaltki külm talv (jaanuari keskmine temperatuur -24º ÷ -30ºC) ja mõõdukalt soe suvi (juuli keskmine temperatuur 8 ÷ 15ºC). Baikali vahetus läheduses on kõige külmem veebruar ja soojem august. Temperatuur langeb kõrguse kasvuga (gradient 0,6º 100 meetri kohta), see kehtib suvel. Aga talvel ja öösiti toimib vastupidine nähtus - temperatuuri inversioon, mille mõju ulatub 2000 meetri kõrguseni.

Sademete hulk matkarajoonis on küllaltki suur. Sademeterikkamad on aheliku lääne- ja põhjanõlvad, kus metsavööndis langeb sademeid 500 - 900 mm, mägitundras kuni 1300 mm. Barguzini nõo poolsed nõlvad on tunduvalt sademetevaesemad. Talvel võimutseb antitsüklon. Suvel aga (juuni - august) langeb 55 - 70 % aasta sademetest. Vihm võib kesta 6-7 päeva järjest, haruldane pole paduvihm. Iseloomulik on äärmiselt kuivade ja ülemäära niiskete aastate perioodiline vaheldumine.

Taimestik

Nagu kliima, nii muutub mägedes ka taimkate - jalamilt tippude poole. Siin kohtame mägitaigat ja mägitundrat. Barguzini nõos levivad ka stepid, olles kõige põhjapoolsemad Lõuna-Siberis. Mägitaiga katab mägede nõlvu ja orgusid ning on sama liigilise koostisega nagu Siberi taiga: dauuria lehis, siberi kuusk, siberi nulg, siberi seedermänd. Lehtpuudest on haab, pappel, kask. Barguzinile on iseloomulik maadjas seeder, mida ei leidu teistes Lõuna-Siberi mägedes Altais ja Sajaanides. See moodustab raskesti läbipääsetavaid tihnikuid, igas suunas väänlevatest, isekeskis läbipõimunud okstega. 3-4 cm läbimõõduga okste vanus ulatub 100 aastani, 8-10 cm läbimõõduga okste vanust on aga hinnatud 300 aastale.

Metsapiir ulatub Baikalipoolsetel nõlvadel 1100 - 1300 meetrini, Barguzini nõo pool 1400 - 1600 meetrini; siin on ka vähem maadjat seedrit (kuivem). Peale metsapiiri on põõsastundra kuni 1800 meetrini. Need subalpiinsed põõsastikud maadjast seedrist, middendorfi kasest, pajust ja kuldsest rododendronist katavad kivivälju, laugeid ruhiorge ja järske nõlvu. Alpiaasade vööndit Barguzinis ei ole, siinsed subalpiinsed niidud on kesksuvel kaetud kannikeste, oranžide kullerkuppude ja suurte siniste akvileegiatega. Üle 1800 meetri annavad tooni sambla- ja samblikutundra, hõreda taimkattega alad, mis 2000 - 2200 meetri peal lähevad üle kivitundraks.

Loomastik

Taigas elavad metssiga, karu, hunt, ilves, vöötorav (burunduk) ja tumeda siidja nahaga barguzini soobel. Sooblirikkad on maadja seedri tihnikud. Soobli kaitseks loodi 1916 aastal Barguzini looduskaitseala. Siin võib kohata veel jänest, koopaoravat, hiiri, kitsi, muskushirve, põtru. Lindudest kohtab siin lõokesi, mänsakaid, laanepüüsid, tetri, metsiseid, rabakanu, rähne. Kaladest on järvedes-jõgedes oomul, lenok, taimen, siig, sasaan, harjus jt.

4. Marsruudi läbimise kirjeldus.

Sissesõit matkarajooni 24.07 - 01.08.1989

Kuna ei õnnestunud hankida lennukipileteid Irkutskisse, siis sõidame rongiga. Esmaspäeval, 24 juulil sõidame firmarongiga "Tallinn" Moskvasse, kust 26-ndal juulil kell 01:25 alustame  sõitu Irkutskisse. Sinna jõuame 29-ndal juulil kell 13:50 kohaliku aja järgi.

Meil ei olnud head informatsiooni Baikali sadamasse saamiseks hommikul vara, jõudmaks laevale. Sellepärast loobusime Irkutskiga tutvumisest ja sõitsime kohe "Raketa" sadamasse (buss nr. 54). Kuna 3 "Raketa" laeva on rivist väljas, siis alles kella 18:00-ks saame piletid Listvjankasse sõiduks, kuhu jõuame 18:50. Tibutab vihma. Mootorlaevaga "Babuškin" sõidame üle Angara Baikali sadamasse, sõit kestab kõigest 20 minutit. Baikalis leiame ööbimiskoha sadamahoone ooteruumis, mis on kujunenud matkajate peatuspaigaks, kes tahavad rongile (1 kord ööpäevas Sljudjankasse Baikali järve lõunatipus) või laevale minna. Õhtul tutvume asulaga ja vaatame kunagi väljasaadetud poolakate poolt ehitatud raudteetunnelit ning teekindlustusi, mis on väga korrektsed ehitused.

Turkasse sõidab "Kometa" hommikul kell 10:00, st. 30 juulil (pühapäeval). Kohalikelt saame teada, et oleksime jõudnud ka laevale, kui oleksime kell 7:00 Irkutskist bussiga sõitnud Listvjankasse ja sealt "Babuškiniga" Baikalisse. Ilm on uduvinene ja sõidul mööda Baikalit ei ole peaaegu midagi näha, vaid harva rebenevad udupilved. Kell 15:50 oleme Turka sadamas; see oli esimene reis sellel suvel siia sadamasse! Õhtul ei õnnestu Turkast edasi sõita ja ööbime kohalikus hotellis. Kuigi oleme järgmisel päeval (31.07) varakult teel passimas, saame alles 8:22 metsavalve bussile, mis viib meid Ust-Barguzini.. Siis on kell 10:35. Jääme praami juures napilt maha teisest bussist, millega oleksime saanud kohe Barguzini ja jõudmaks kella 13:00-ks Uljunhani bussile. Saame alles kell 13:00 Ust-Barguzin - Barguzin bussile. Kell 14:15 oleme Barguzinis, siit saame kell 16:00 Kurumkani bussile. Ilm on ilus, päikseline. Teeme kiirtutvust Barguzini asulaga. Kurumkanis oleme kell 18:20, kus einestame ja kell 19:00 sõidame "kohaliku" bussiga Allasse. Alla külas oleme kell 20:05, kus läheme Alla jõest tuleva kanali äärde küla serva ööbima. Siin on mitu päeva vihma sadanud, ka öösel sajab. Teisipäeva, 1. augusti hommikul kell 9, kui lähen külasse telegramme saatma ja komandeeringut märkima, vihm lakkab. Kell 12:20 peab minema buss Uljunhani. Ootame bussipeatuses ja tunneme kaasa leivasabas seisjatele. Buss tuleb küll, aga edasi ei sõida - tee pidi olema liiga halb. Läheme maanteele hääletama, sest kohalike masinate juhid ütlesid ära meie viimisest. Kell 14:40 saame Uljunhani sovhoosi bussile ja kell 15:40 oleme Uljunhanis.

1. august, teisipäev - 1. matkapäev

Uljunhani küla - Uljuni jõgi

Buss viis meid kohe küla servale metsatee algusesse. Uljuni jõe org on kaugel ilusti näha. See tee viib Kinigeri allikatele. Umbes 0,5 km läheme mööda teed, siis võtame suuna üle heinamaade segametsa, kus jõuame kohe metsaveoteele, mis on tugev ja kasutatav. Varsti oleme männimetsas, mis on kunagi üle elanud metsatulekahju. Tee tõuseb, kohati on tugevad serpentiinid raskete masinate jaoks. Mööda seda teed jõuame raielangile, kust rada edasi enam ei lähe. On vaid juhuslikud loomarajad. Kell 19 hakkab sadama. Raielangilt võtame suuna jälle jõele ja kell 21:30 jääme laagrisse väikese ojakese kaldale, siin on ka vanu lõkkekohti.

Kell 19:00 temperatuur +14°C, pilves, vihm.

Käidud 14 km, puhast käiguaega 3 tundi 9 minutit.

2. august, kolmapäev - 2. matkapäev

Uljuni jõgi

Tõuseme kell 7. Kell 7:00 – +11°C, Vahelduv pilvitus.

Teele asume kell 9:30. Ilm on pilves, aga veel ei saja. Algul läheme mööda rada, aga see hajub. Murrame läbi pajuvõsa hõredamasse männimetsa, kus leiame taas raja. Kell 10:30 hakkab vihma tibama. Kell 11:20 ületame Innarikta jõe mööda kive. Liigume veidi piki Innariktat ülespoole ja leiame tugeva markeeritud raja. Kell 12:25 oleme ühe onni juures. Edasi on rada piki kallast, rajal on palju tuulemurdu. Lõunapeatuse teeme 14:00-15:40. Sajab hooti. Rada "viskleb" üles-alla, kord tõuseb soisesse männikusse, siis jälle laskub jõe kaldale. Sajab, kella 17:30 paiku oleme jõudnud lehisemetsa ja kell 18:30 jääb vihm järele. Õhtule jääme Malõje-Korpusõ jõe äärde pärast selle läbimist. Kell on 20:00. Teeme suure lõkke ja kuivatame asju.

Kell 20:00 temp. +11°C, pilves (päeval kell 14:00 oli +13°C, pilves ja vihmane).

Käidud 17 km, puhast käiguaega 6 tundi 6 minutit.

3. august, neljapäev - 3. matkapäev

Uljuni jõgi - Njundju jõgi

Kell 7:00 – +9°C, pilves, sajab vihma.

Tõuseme kell 8:00. Tegutseme millegipärast aegluubis ja teele asume alles 9:50. Rada kaob tihti kuivades jõesängides ja kiviräsus, metsas on palju tuulemurdu. 10:37 oleme Bolšije-Korpusõ jõe ääres, läbime selle kolm haru. Edasi on rada kohati üsna tugeva tähistusega, aga hajub veevoolusängides. Sajab. Kell 12:45 oleme Bolšije-Saldanõ jõe ääres ja läbime selle. Edasi on rada metsas. Kell 13:30-15:15 teeme lõuna. Edasi kipub rada soises metsas hajuma, kuid suudame siiski seda järgida. Peagi tõuseb rada jõest kõrgemale ja kaugemale. Kell 18 oleme taas tugeval rajal, aga laagrisse saame jääda alles 20:30, sest enne ei olnud ühtegi sobivat laagriplatsi. Nüüd leiame sellise ühe kuiva jõesängi ääres. Vett tuleb tuua altpoolt. Õhtul saame endid taas lõkke ääres kuivatada.

Kell 20:00 temp. +12°C, pilves (päeval kell 14:00 oli +16°C, pilves ja vihmane).

Käidud 14 km, puhast käiguaega 5 tundi 15 minutit.

4. august, reede - 4. matkapäev

Njundju jõgi

Kell 7:00 – +11°C, pilves.

Öö otsa sadas. Tõuseme kell 7, momendil enam ei saja. Teele asume kell 9:30. Rada on tugev. Vihma ei saja, aga öisest vihmast on põõsad märjad ning varsti on eeskäija vööni märg. Kell 9:55 oleme Njundju jõe suudme lähedal "sissetöötatud" laagriplatsil, kus on isegi "saunaase". Siit edasi läheb rada algul piki Njundju paremkallast, siis läbime jõe ja läheme vasakkaldal kuni järgmiste "jõeväravateni" ning taas läbi jõe paremkaldale tagasi. Kell 13:10 ületame mööda jämedat tüve järjekordselt Njundju tema teise parempoolse lisajõe juures. Leiame raja, mis on algul hõreda tähistusega ning mis peagi tõuseb kõrgemale jõekaldale. Edasi on hea tugev rada, mis päris pikalt ei lasku enam kordagi alla jõe äärde. Kell 15:00-15:40 teeme kuiva lõuna.

Kell 17:20 jõuame mineraalveeallika kohal (vesi "mädamuna" lõhnaga) taas Njundju kaldale. Nüüd kulgeb rada piki kallast, kuid hajub soonikutel. Algavad üksikud aasad metsa vahel. Kell 19:30 oleme jõeäärsel heinamaal ja jääme siin laagrisse. Meist veidi maad eemal on puu, millel ▲-tähis. Siit läheb üks rada Duvani kurule, teine piki jõge edasi Medvežje kuru poole.

Kell 20:00 temp. +8°C, vahelduv pilvitus (päeval kell 14:00 oli +13°C, pilves).

Käidud 15 km, puhast käiguaega 6 tundi 23 minutit.

5. august, laupäev - 5. matkapäev

Njundju jõgi - Medvežje kuru, radiaal Duvani kurule - Medvežje jõe lätted

Kell 7:00 – +5°C, vahelduv pilvitus.

Tõuseme 7:30. Ilm on lõpuks selginenud, taevas pole ühtegi pilve. Paneme kokku pandami (ajutiseks säilitamiseks ja peitmiseks kokkupakitud toiduained) ja kell 10:50 läheme markeeritud puu juurest üle jõe ning edasi markeeritud rada mööda piki lisajõe paremkallast Duvani kurule. Tõus on lauge. Kell 12:15 oleme kurul, peidiku leiame kurutähise lähedale kivide vahele. Kell 13:10 alustame laskumist, seekord mööda vasakkalda rada, mis läheb veidi kõrgemalt ja kel 14:00 oleme tagasi markeeritud puu juures. Siinsamas teeme 14:00 - 15:25 lõuna.

Pärast lõunat jätkame tugeval rajal, läbi kulumetsa, siis kasevõsas, mis vaheldub aasadega. Üsna varsti läheb rada jõe paremale kaldale, mets hõreneb ja jõuame õitsvate aasade piirkonda. Rada on jõest üsna kaugel. Kui Medvežje kuru hakkab paistma, siis hajub rada rohunõlval. Kell 20:05 oleme laugel kurul. Pildistame ja otsime tuuri, mida lähematelt küngastelt ei leia. Kell 20:25 laskume kurult ja 20:40 jääme kahe jõeharu vahele laagrisse, seedrivõsa äärde keset lilleaasa. Varsti näeme, et meile tuleb külaline - karu, kes liigub piki jõekallast ülesvoolu. Umbes pool kilomeetrit meist tunneb ta vist lõkkesuitsu lõhna ja me ka kolistame veidi, nii et ta keerab otsa ringi ja paneb allapoole punuma. Uinume väikese karukartusega.

Kell 20:00 temp. +8°C, vahelduv pilvitus (päeval kell 14:00 oli +15°C, vahelduv pilvitus).

Käidud 18 km, puhast käiguaega 6 tundi 29 minutit.

6. august, pühapäev - 6. matkapäev

Medvežje jõe lätted - Vasak-Biramia jõgi - Biramia jõgi

Kell 7:00 – +2°C, vahelduv pilvitus.

Öö oli jahe ja tõuseme varakult, kokanaat on väljas juba 6:30. Ka teised on enne päikest üleval. Alustame tõusu mööda alguses lauget, kõrgemal järsku rohunõlva kell 9:10. Kuna tõusuks "Jaanuse" kurule on siht ees selge, siis igaüks läheb oma tempoga. Kell 10:15 on viimased kurul - kitsal rohusel mäeharjal. Tuuris kirja pole, enda oma paneme sinna küll. Teeme traditsioonilisi kurupilte ja siis märkame Vasak-Biramia orus (kuhu me kavatseme minna) karusid: üks on mustjas ja teine helepruun. Viimane ajas tumeda ilmselt oma valdustest kaugemale ja kõrgemale jõe vasakkalda nõlvale. Kardame, et on emakaru ja kusagil on veel ka poeg. Tuleb olla ettevaatlik.

Kell 11:05 alustame laskumist, mööda järsku rohunõlva ja kive, allpool juba veidi laugematel rohunõlvadel. Ees on meil ikka karu, kes tatsab oma tegemisi. Peagi näeme allpool põõsaste vahel ka poega. Kerge ärevusega liigume allapoole. Võtame välja plekk-kausid ja teeme lärmi, aga tuul on alt orust üles meie suunas ja karud ei kuule. Vahepeal kaotame mõlemad, nii suure kui väikese karu põõsaste vahel silmist. Peagi oleme ka ise põõsaste vahel. Korraga märkame umbes 100 meetrit eespool jõe (mis esialgu on oja mõõtu) kaldal suurt helepruuni karu. Poega ei paista kusagil. Teeme kõvasti lärmi nii et hääled kähedad ja mõne supikausi põhi on teisipidi kummis, karu aga ei kuule ega haista meid. Tuul on endiselt tema poolt meie poole. Lõpuks siiski tundub talle midagi korrast ära olevat. Ta ajab oma võimsa keha tagakäppadele püsti ja sirutab end üle põõsaste vaatama, et mis lahti. Tundub olema vist mingi kummaline kamp - pärast pikka uudistamist laskub ta nelja käpa peale tagasi ja hakkab aeglaselt paremkalda nõlva mööda ülespoole ronima, kaduses peagi põõsaste vahele. Pojast pole endiselt märkigi, aga eeldame, et ta on samal nõlval, kuhu karuemagi läks. Kell 11:45 hakkame vaikselt edasi liikuma ja möödume kohast, kus karu meid uuris. Praegu pole enam kedagi näha. Edasi on kohati rada, enamast pajuvõsas, läbime mitu korda jõge. Jõel leiame kaks lumesilda, mida mööda saame hõlpsalt edasi.

Ilm on ilus päikseline. Lõunat peame 14:20-16:40. Puhkame mõnuga sooja päikese all. Pärast lõunat liigume piki jõge edasi, ikka läbi pajuvõsa, mitu korda ühelt kaldalt teisele. Kell 17:35 oleme Vasak-Biramia lähtejõgede ühinemiskohas. Tõuseme vasakul kaldal mööda kivirusu kõrgemale, et mööduda kaljudest ja laskume uuesti läbi võsa jõe äärde. Läbime kahekaupa Vasak-Biramia ja oleme kohe paremal kaldal tugeval tähistatud rajal, kell on 19:10. Rada on algul piki jõge, siis tõuseb kõrgele ja laskub alla alles Vasak-Biramia ja Parem-Biramia ühinemiskoha juures, kuhu jõuame alles 21:15. Laagriplats on tugevasti "sisse töötatud". Täna oli pikk päev ja kobime kiiresti telkidesse.

Kell 20:00 temp. +11°C, selge (päeval kell 14:00 oli +24°C, selge).

Käidud 12 km, puhast käiguaega 6 tundi 50 minutit.

7. august, esmaspäev - 7. matkapäev

Biramia jõgi - Tompuda jõgi

Kell 7:00 – +5°C, selge.

Tõuseme kell 7 ja asume teele kell 8:35. Ilm on ilus, päikseline, see tõstab meeleolu. Liigume 10 minutit mööda paremkalda rada, siis läbime Vasak-Biramia. Vasakul kaldal on nõrk rada, aga mets on hästi läbitav. Varsti leiame tugeva raja, mis kulgeb jõest kõrgemal ja väldib kaljunukke, kuid käib siiski üles-alla. Kaugemalt imetleme kaljusid Vasak- ja Parem-Biramia ühinemiskohas, kus on mitte ammu toimunud suur varing. Edasi jõeorg laieneb ja rada laskub jõe äärde.. Kell 14:40 oleme Tompuda jõe ääres väljas. Üle Biramia jõe on siin kõige kitsamas kohas kolm puutüve, aga need on ebakindlad ja tuleks teha julgestus. Kuna veetase on madal, siis läheme jõe suudmes kolmekaupa seinana läbi jõe, vesi on veidi üle põlve. 15:00-17:15 peame lõunat. Parempoolsel Biramia kaldal on hea laagriplats. Lõuna ajal peidame metsa väikese pandami, sest kolme päeva pärast tuleme jälle siit läbi. Piki Tompuda jõe kallast ülesvoolu minnes on tugev sisseraiutud ja markeeritud rada vasakul kaldal, ainult kividel tuleb olla tähelepanelik, et seda mitte kaotada. Rada kulgeb enamasti jõest küllaltki kaugel. Laagriplatsi leiame alles 20:40, kui rada laskub jõe äärde.

Kell 20:00 temp. +13°C, taevas selge (päeval kell 14:00 oli +25°C, selge).

Käidud 14 km, puhast käiguaega 6 tundi 22 minutit.

8. august, teisipäev - 8. matkapäev

Tompuda jõgi - Ukoinda järv

Kell 7:00 – +4°C, selge.

Tõuseme 6:45, teele asume 8:40. 9:15 ületame Bira jõe (Tompuda lisajõgi), siit edasi tõuseb rada Tompuda jõest kõrgemale ja kaugemale. Ühes tuulemurru rägas kaotame raja ja mööda mingeid varasemaid jälgi minnes teeme ringi jõe äärde ning seejärel trügime enne järjekordset kaljut üles tagasi, kus leiame taas õige raja. Kell 11:20 ületame mahalangenud tüvesid pidi Birakani jõe ja kell 11:40 oleme Tompuda jões asetsevate esimeste saarte kohal. Ühele puule kaldal on "X" lõigatud, kuigi rada läheb ka edasi. Siin on jõgi parasjagu lai, vool rahulik ja otsustame selle kolmekaupa seinana läbida. Teisel kaldal jääme kohe lõunale - 12:05-14:55. Rada me siin piki kallast ei leia, kuigi puudel on üksikud märked. Tundub, et siit on alustatud tõusu platoole, kivid on küllalt lähedal, vaid veidi tuleb läbi seedrivõsa murda. Tõuseme cá 250 meetri kõrgusel nõlval rahulikult, kell 17:00 oleme suurematest nukkidest möödas, aga ka laugem nõlv on seljataga. Edasi otsime läbipääsu seedri- ja kasevõsas, kus annab kohati tugevasti murda ja sageli tuleb ka käed enda ülespoole vinnamiseks appi võtta enne kui saame kergemalt hingata.

Kell 18:20 oleme Ukoinda platoo serval ja meile avaneb ilus vaatepilt platoo järvedele. Kaugel Ukoinda järve taga kogunevad ähvardavad vihmapilved. Kell 18:45 alustame laskumist otse järvede suunas, võsa ja mets on läbitavad. Kell 19:15 oleme tugeval markeeritud rajal. Kell 20:00 püstitame laagri järve kaldale jahionni lähedale. Saame telgid üles enne kõva vihma.

Kell 20:00 temp. +16°C, pilves, vihm (päeval kell 14:00 oli +27°C, selge).

Käidud 10 km, puhast käiguaega 5 tundi 45 minutit.

9. august, kolmapäev - 9. matkapäev

Ukoinda järv - radiaal Froliha kurule - Tompuda jõgi

Kell 7:00 – +7°C, vahelduv pilvitus.

Kell 8:45 läheme radiaalile. Ilm on päikseline. Onnist veidi kõrgemal on üle oja langetatud puu, nii saame kuiva jalaga üle oja. Rada on tugev, lookleb üle seljandike ja soiste alade, piki liivast järveranda. Kell 9:30 oleme Froliha kurul. Otsime tuuri lähematelt küngastelt, aga ei leia. Teeme ainult pilte. Kell 11:15 oleme laagriplatsil tagasi, väike puhkus ja 12:10 alustame tagsiteed Tompuda jõe suunas. Ikka mööda rada kuni selle hargnemiseni. Hoiame paremale ja kell 13:43 oleme platoo serval, suurte kaljurüngaste vahel. Leiame laskumiskoha, mida on kasutatud ka enne meid ja kell 14:10 alustame laskumist. Laskume alguses mööda suuri kive, siis väiksematel kividel ja kasemetsas. Kell 15:40 oleme Tompuda jõe ääres, selle kanjoni juures. Siin on laagerdatud. Teeme tunnise lõunapeatuse.

Kell 16:30 alustame mööda rada laskumist, kell 17:00 oleme teise saare kohal, kus jõgi on hästi lai ja palju kive on väljas. Läbime siin kolmekaupa seinana jõe, vesi on alla põlve. Teisel kaldal, st vasakul kaldal jätkame kohe mööda rada. Ilm on ilus ja rada meelitab astuma allavoolu ning alles kell 20:15 jääme ilusasse paplisalusse Tompuda ääres laagrisse.

Kell 20:00 temp. +8°C, selge (päeval kell 14:00 oli +20°C, selge).

Käidud 16 km, puhast käiguaega 7 tundi 56 minutit.

10. august, neljapäev - 10. matkapäev

Tompuda jõgi - Topa jõgi

Kell 7:00 – 0°C, selge.

Tõuseme 7:10 ja kell 9:00 asume teele. Liigume juba tuttaval rajal ja kell 11:36 oleme taas Biramia suudmes. Toome metsast pandami, jagame seljakottidesse ja kell 12:05 läbime Biramia. Tompuda ääres on suur laagerdamise plats, siis jahimehe on ja lavats, edasi vana geoloogide baasi jäänused. Radasid on palju, kohe me ei satu õigele. Alles 13:30 oleme jälle tugeval rajal. Kell 14:00-15:25 teeme lõuna Tompuda kaldal.

Edasi jätkame mööda rada, mis muutub järjest tugevamaks ja tähistus tihedamaks. Kell 17:50 oleme vana onni juurest viival rajal jõudnud Medvežje jõe äärde, kus on üle jõe langetatud jäme pappel, mida meiegi jõe ületamiseks kasutame. Medvežje jõe vasakule kaldale on ehitatud uus jahionn, millest veidi eemal Tompuda kalda poole on veel üks vana lagunenud onn. Rada on hea, kulgeb läbi pargitaolise metsa ja on jõest kaugemal. Kell 20:35 leiame Topa jõe ääres lehisesalus laagriplatsi. Jääme laagrisse kassikäppade välule. Ilm on ilus ja mõnuleme veidi lõkke ääres.

Kell 20:00 temp. +9°C, selge (päeval kell 14:00 oli +19°C, vahelduv pilvitus).

Käidud 18 km, puhast käiguaega 8 tundi.

11. august, reede - 11. matkapäev

Topa jõgi - Vasak-Topa jõgi - radiaal Duvani kurule - Vasak-Topa jõgi

Kell 7:00 – +4°C, pilves.

Öö oli jahe ja kui 6:45 tõuseme, siis on kraad nullis. Taevas on pilves. Meie õnneks tõusis tuul ja vihma sadama ei hakanud. Teele asume 8:35. Üsna varsti pöördub rada jõest kaugemale. Kell 10:15 kohtume keset taigat 16-liikmelise Kuibõševi koolilaste matkagrupiga, kes olid alustanud Uljunhanist ja tulid üle Duvani kuru. Neil on teoksil kolmanda kategooria matk ja kasutada head kaardid. Edasi läheme kuni Parem-Topa jõeni ikka mööda rada. Kell 12:15 läbime Parem-Topa ja jääme kohe jõeharudevahelisele alale lõunale, ka laagri kavatseme siia teha. Lõunastame ja puhkame veidi. Kell 15:25 läheme radiaalile Duvani kurule, algul mööda rada Parem-Topa vasakul kaldal, siis läbime jõe ja oleme kohe paremkalda rajal. 16:35 oleme järsu tõusuosa alguses. Tõus on küllaltki otse üles platoole, rada on alguses metsas, siis aasadel, üle kivide ja maadja seedri põõsaste vahel. Kurul oleme 17:35. Meie 6 päeva toiduvarudega pandam on täiesti terve ja hästi säilinud. Tuurist võtame Kuibõševi grupi kirja. Laskumist alustame 18:17, kell 18:37 oleme järsust osast all ning 19:50 tagasi laagriplatsil. Nüüd jaotame pandamis olnud toiduained laiali, igaüks sai oma seljakoti taas 6-7 kilo raskemaks.

Kell 20:00 temp. +9°C, selge (päeval kell 14:00 oli +16°C, vahelduv pilvitus).

Käidud 19 km, puhast käiguaega 6 tundi 30 minutit.

12. august, laupäev - 12. matkapäev

Vasak-Topa jõgi

Kell 7:00 – -1°C, selge.

Tänane öö oli senistest kõige jahedam. Hommikul seitsme ajal ärgates oli veel kruusipõhjas jääkirme peal. Oleme küllalt kõrgel ja org on lai, seetõttu on päike varsti platsis ja läheb soojemaks. 8:45 asume teele, ikka rada mööda. Rada hajub vahel tuulemurrus ja rabas, aga oleme üsna hästi õppinud rada uuesti leidma, nii me ei kaota enam otsimiseks palju aega. Tõus on pikaldane. Kell 12:30-15:00 peame lõunat jõeäärsetel kividel. Pärast lõunat lookleb rada kord jõe äärde, siis sügavale metsa, vahepeal tõuseb astangule ja kulgeb üle selle. Kell 17:10 möödume ühest vanast onnist jõe kaldal. 17:45 jääme laagrisse. Ilm on pilve läinud ja kihulased ning sääsed on tigedalt kallal.

Kell 20:00 temp. +15°C, taevas pilves, aga ei saja (päeval kell 14:00 oli +20°C, selge).

Käidud 18 km, puhast käiguaega 5 tundi 6 minutit.

13. august, pühapäev - 13. matkapäev

Vasak-Topa jõgi

Kell 7:00 – +6°C, pilves, sajab vihma.

Kell 7:30 tõuseme. Sööme ja pakime asjad, kuigi vihma sajab. Täna oleks vaja selget ilma, aga lootust pole, pilved on madalal. Ootame kella 11:35-ni, kuni vihm veidi hõreneb ja otsustame asuda teele. Paneme telgid ruttu kokku ja 12:05 hakkame liikuma. Esimesed minejad on varsti läbimärjad. Oleme kogu aeg rajal, mis hajub vahel soistel ja räsustel lõikudel, aga leiame selle ruttu jälle üles. Kell 16:00 jääme viimaste kuuskede juures lõunale. Siin on natuke küttematerjali ja otsustame teha "kuivatuslõuna", et kasutada ära ilma hetkelist selginemist ja kuivatada iseendid ning läbimärgi telke. Eespool Topa kuru suunas on aga kõik lauspilves. Kella 18:00-ks ei selgine ja otsustame jääda samasse paika laagrisse ning enne järjekordset vihmahoogu saame telgid üles.

Kell 20:00 temp. +5°C, pilves (päeval kell 14:00 oli +10°C, pilves, vihm).

Käidud 7 km, puhast käiguaega 1 tundi 13 minutit.

14. august, esmaspäev - 14. matkapäev

Vasak-Topa jõgi - Topa kuru - Alla jõgi

Kell 7:00 – 0°C, selge.

Tõuseme kell 5:00 - on ju kurupäev. Ilm on selge, eilsest vihmast on vaid rohi ja põõsad märjad. Kell 7:30 asume teele, mööda rada jõe paremal kaldal. Kell 9 oleme esimese kose juures. Edasi tõuseme mööda vana jõe sängi ja läheme varsti üle vasakule kaldale, kus on laugem. Möödume esimesest tsirkusest, siis järgneb tõus astangule, rada on endiselt vasakul kaldal. Kell 11:22 oleme suurel lumelaigul teise tsirkuse ees. Edasi läheme mööda lund, millel järgneb tõus järgmisele astangule. Siit paistab paremal mäeharjal "magav lõvi" - st magava lõvi kujuline suur kaljurahn. Tõuseme astangule enne Topa kraatrijärve, kust alustame 11:55 lõputõusu kurule. Alguses tõuseme veel mööda rohunõlva, peagi aga rohi lõpeb ja jäävad vaid kivid ja rusu. Topa kurule jõuame 12:30. Ilm on pilves. Kurul teeme traditsioonilisi tegevusi: kirja vahetamine tuuris, pildistamine ja šokolaadi söömine. Tuuris on Dnepropetrovski matkajate kiri 1988-st, so. eelmisest aastast. Kell 13:15 alustame laskumist. Laskume mööda rohunõlva ja hoiame paremale. Leiame väga hea läbipääsu "oinapeade" vööndist ja 14:35 oleme Alla jõe ääres. Oinapeade vahel oli päris palju kuldjuurt kasvamas. Ülal on jõesäng kuiv, alles 10 minuti pärast jõuame veeni ja seal peame lõunat kuni 16:10-ni.

Pärast pausi jätkame laskumist piki jõge kuni esimese koseni. Vett on vähe ja kosk ei ole eriti meeldejääv, kuigi romantilisi kaljurünkaid ja kühmusid on ümberringi palju. Kell 17:30 oleme soisel lamedal jõekaldal, kui hakkab sadama. Enne teist koske läbime jõe ja mööda rada murrame läbi kase- ja pajuvõsa, kohati ka läbi maadja seedri põõsaste. Oleme läbimärjad. Kell 20:20 jääme laagrisse esimeste kuuskede juures paremal kaldal Kuigi oleme märjad ja väsinud, oleme õnnelikud, et jõudsime metsa. Oli õnnestunud kurupäev.

Kell 20:00 temp. +8°C, pilves, vihm (päeval kell 14:00 oli +12°C, vahelduv pilvitus).

Käidud 20 km, puhast käiguaega 9 tundi 3 minutit.

15. august, teisipäev - 15. matkapäev

Alla jõgi

Kell 7:00 – +4°C, pilves, vihm.

Öö otsa sadas. Tõuseme kell 8:00, sajab. Pakime seljakotte, ikka sajab. Kell 9:45 hakkame astuma mööda rada, esimene mineja on varsti vööni märg. Kell 10 vihm lakkab, aga põõsastelt ja puudelt tuleb veel tükk aega vett kaela. Kell 11:10 möödume Vasak-Alla suudmest.

Kell 12:50 jääme lõunale jõe paremal kaldal. Ilm on ilus ja kuivatame kõik asjad ära. Kell 15:15 jätkame liikumist, 15:37 oleme ühe onni juures ja kell 15:50 ületame piki puutüve Hožalui jõe. Jätkame teekonda ikka rajal. Kell 16:50 ületame mööda puutüvesid Alla lisajõe Razboi, mis on oma nime vääriline - siin on kogu tema org risti-rästi kokkukuhjatud puutüvesid täis. Peagi leiame jälle raja, mis edasi minnes tõuseb üles järsakule ja seal peagi hargneb. Meie laskume ekslikult jõe äärde, kust edasi mööda paremkallast enam ei saa. Peame paremaks jõgi läbida kui üles tagasi ronida. Jõgi on siin hästi lai ja läbime selle kahekaupa, peagi jälle samamoodi paremkaldale tagasi, kus taas kohe ka raja leiame. Kell 19:30 jääme õhtule. Hakkab jälle sadama.

Kell 20:00 temp. +8°C, pilves, vihm (päeval kell 14:00 oli +14°C, vahelduv pilvitus).

Käidud 12 km, puhast käiguaega 5 tundi 23 minutit.

16. august, kolmapäev - 16. matkapäev

Alla jõgi - Alla kuumaveeallikad - Alla jõgi

Kell 7:00 – +6°C, vahelduv pilvitus.

Tõuseme 7:30, ilm on ilus. Teele asume kell 9:25, mööda paremkalda rada, mis tõuseb kohati kõrgele astangute kohale ja "lõikab ära" mitmed jõekäärud. Ületame kergelt parempoolsed lisajõed.

Kell 14:00:15:40 on lõunapeatus. Seejärel jätkame rajal. Mets on muutunud pargilikuks, on hästi läbitav, seetõttu me eriti ei muretse, kui vahetevahel raja kaotame. Oleme veendunud, et varsti leiame selle jälle. Parempoolsete lisajõgede suudmealad on suured kiviväljad, mis annab tunnistust kohati võimsatest veevoogudest. Aga praegu on jõed vaid väikesed ojakesed. Kell 19 oleme viimase järsaku ees, siin läbime jõe ja jätkame juba vasakul kaldal. Taas kõnnime justkui läbi parkmetsa, leiame järjekordselt raja ja kell 19:45 oleme looduslikel kuumaveeallikatel. Saame mäe otsast allikate "perenaise" käest võtme, et pääseda allikatel asuvasse suurde vanni. Vesi vannis on kuum, väävelvesiniku ehk mädamunalõhnaline, aga mõjub hästi. Kella 20:50-ks on kõik vannis käinud ja 21:00 oleme valmis teekonda jätkama, et leida laagriplatsi. Viime võtme perenaisele tagasi ja lahkume sellest kohalikust kuurordist mööda autoteed mäest alla. Kui metsast välja saame, oleme kuupaistel ja leiame juba tuttava kanali kuuvalguses läikivana. Kell 22:00 jäämegi kanali äärde seedripuusalusse laagrisse, eemal paistavad Alla küla tuled.

Kell 20:00 temp. +3°C, selge (päeval kell 14:00 oli +16°C, vahelduv pilvitus).

Käidud 23 km, puhast käiguaega 8 tundi.

17. august, neljapäev - 17. matkapäev

Alla jõgi - Alla küla

Kell 7:00 – +10°C, selge.

Tõuseme 4:30. Kell 6:10 hakkame astuma mööda steppi, seejärel piki autoteed küla poole. Viimased 100 meetrit jookseme, sest buss on juba teel ja meie märguande peale peatunud. Tuleb välja, et meie kõigi kellad olid matka jooksul 20 minutit taha jäänud, buss aga väljus Allast 7:00 nagu ette nähtud. Telegrammid saadame juba hiljem ühest teeäärsest külast.

Käidud 4 km, puhast käiguaega 40 minutit.

Aktiivne matk on õnnelikult läbi.

17. august - 20. august, tagasisõit

Meil on õnne, et meid ei Tõsteta Kurumkanis bussist välja, kuna bussipiletid on seal kõik ette müüdud kuni Ulan-Ude'ni. Saame selle bussiga siiski Barguzini, kus oleme kell 10:15. Kassas on piletid Ulan-Ude'sse kuni 29-nda augustini müüdud, tuleb katsetada huupi, kuhu peale mahume. Juba 10:30 saamegi Ust_Barguzini bussile ja kohale jõuame kell 11:30. Siin pole enam mingit lootust bussipileteid saada ning tuleb juhuslikke busse passida. Paraku need, mis mööda sõidavad kas ei lähe Ulan-Ude'sse või on juba rahvast täis. Kell kolm õnnestub saada kolm piletit esimesele lennukile järgmisel hommikul. Ülejäänud kolm saame kell 17:15 mahutada maasturisse Nissan Patrol ja nemad jõuavad juba samal õhtul kell 22:15 Ulan-Ude'sse. Piirkondlikule Metsamajandile kuuluva Nissani juht peatus ise meie juures (küllap äratasid suhteliselt suured seljakotid tema tähelepanu) ja pakkus küüti. Ta oligi pealinna sõitmas. Meie kolm "lennureisijat" ööbivad lennuvälja lähedal metsas telgis ja lendavad 18-nda augusti hommikul kell 9:25 lennukiga Л410УВП Ulan-Ude'sse, kuhu jõutakse 10:10. Olime varem kokku leppinud, et mõlemad kolmesed grupid tegutsevad edaspidi omaette, vahetades võimaluse korral infot. Varem saabunud olid saanud 18. augustiks piletid kell 20:55 (15:55 Moskva aja järgi) väljuvale Moskva lennukile. Ka teisele grupile antakse lootust, et õhtul pärast kella kaheksat on võimalus saada pileteid.

Vahepealset aega kasutame kiireks Ulan-Ude'ga tutvumiseks. Tahame kindlasti ära käia Ivolga kloostris- linnast umbes 35 km kaugusel asuvas budausu keskuses. Sõidame sinna ja tagasi taksoga, liinibuss käib ainult kolm korda päevas. Selle sõiduga jäime väga rahule. Kell 17:00 oleme lennujaamas tagasi, sööme ja alustame piletite jahti. Teine grupp saab piletid ligi 6 tundi hiljem väljuvale Moskva lennukile (väljalend 19. augustil kell 02:45 (21:45 Moskva aja järgi). 19. augustil saame Moskvas Šeremetjevo lennujaamas jälle kokku - kell 05:23 maandub ka teine grupp. Esimesed kolm suunduvad seejärel juba kõigile rongipileteid hankima.

Kell 7:30 on rongipiletid 13:45 väljuvale rongile käes. Anname seljakotid hoiule ja suundume ise väikesele Moskva linnatuurile - sööma ja mõnesse kauplusesse Kalinini prospektil. 13:10 võtame seljakotid ja siseneme rongi. Nüüd on selge, et varsti-varsti oleme kodus. 20. augustil kell kaks öösel on rong Rakveres ning 04:30 Tallinnas.

5. Kokkuvõte. Soovitusi.

Matk õnnestus, kõik jäid sõiduga rahule.

Barguzinis nägime mägitaigat nii sõbraliku (radadega) kui ka raskesti läbitavana, ilusaid mägijärvi, koski, teravaid tippe, uhkeid tsirkusi ja ahelikukaari. Orud olid eriilmelised.

Matkarajooni sissesõit oli pikk ja sõltuv kohalikust transpordist. Kõigile meeldis (vaatamata tihedale udule) sõit "Kometaga" üle Baikali. Seda sõitu on ainult raske marsruuti sisse planeerida, sest laev teeb suve jooksul vaid 4-5 reisi Baikalist Turkasse. Kohalikud bussid on üle koormatud, eriti raske oli saada bussidele matka lõppedes. Kohalikele bussisõitudele tuleb 2 nädala asemel planeerida kindlasti 3 päeva. Ulan-Ude'st on võimalik ka piletite olemasolu korral ühe päevaga jõuda Uljunhani - evenkide külasse (vahemaa on üle 450 km).

Matkal õnnestus enamus aega liikuda radadel, mis kohati olid jõgedest küllaltki kaugel. Suurte jõgede orgudes olid rajad markeeritud (sälgud puudel). Radasid mööda õnnestus kergesti läbida ka maadja seedri põõsastiku ning põõsastundra ala.

Ilm oli meile suhteliselt soodne. Suve alguses oli olnud pikk põuaperiood, seetõttu olid jõed enamasti kergesti läbitavad. Vihma saime mõõdukalt (kui esimesed kolm päeva välja arvata). Jõgede läbimiseks köit vaja ei läinud. Paduvihmade korral on jõed kindlasti tõsised takistused, nende ohutuks läbimiseks peaks kaasas olema vähemalt 60 meetrit köit.

Puhkepäev on matkal kindlasti vajalik. Meie jäime sellest ilma, kuna matka alustasime päevase hilinemisega. Päevateekond on mõistlik planeerida ~15 kilomeetrit, mõnikord isegi 12-13 km.

Teel matkarajooni ja tagasi saab soovi korral küllalt hea ülevaate burjaadi ning evenki küladest. Ulan-Ude's tasub kindlasti tutvuda linnaga ja käia ära Ivolga budausu kloostris - datsanis. Ka Irkutskis võiks teha tutvust vana linnaosaga ning külastada sisukaid muuseume (põhja väikerahvaste etnograafia, Siberi kunstimuuseum, dekabristide muuseum).